Näivus ja tegelikkus

Kõne Tallinna linnavolikogus

 

1.        Silver Meikari poolt vallandatud skandaali puhul on minu arvates oluline veel üks, seni tähelepanuta tahk: ebaseaduslikult parteide kassadesse laekunud raha tegelik päritolu ja tegelik mõju.

2.        Ausa raha kõrvalteid mööda partei kassasse sokutamine on tavamõistuse kohaselt reeglitele mittevastav nihverdamine. Kuritegeliku raha, olgu näiteks narko- või illegaalsete relvakaupmeeste raha, vastuvõtmine on midagi, mis vägagi kõhedaks võtab. Ja selle viimast sorti raha puhul on kaasaskäiv tellimus ilmselt iseenesestmõistetavalt kauba sees.

3.        Edgar Savisaarele on ette heidetud raha küsimist Venemaa raudtee juhilt kaheks otstarbeks: Keskerakonnale valimiskampaaniaks ja Lasnamäele kiriku ehitamiseks.

4.        Ühiskonnas on kujundatud arusaam, et valimiskampaaniaks raha küsimine on ülemõistuse suur patt ja kiriku ehitamiseks toetuse palumine õilis tegu.

5.        Valimiskampaania kestab mõned kuud. Selle tulemus: partei positsioon riigikogus mõne aasta. Kirik Lasnamäe veerul seisab arvatavalt mitusada aastat.

6.        Kui isamaaliitlaste poolt juhitud Tallinna Linnavalitsus tegi koalitsiooni meie seast lahkunud Jevgeni Koganiga ja otsustas anda rohelise tee kiriku rajamiseks Lasnamäele, siis 21. sajandi ilmalikus Eesti Vabariigis võib sellesse suhtuda, delikaatselt väljendudes, mitut moodi, aga nüüd oleme olukorras, kus alustatu tuleb muidugi lõpuni viia.

7.        Kas paljudele meie kaasmaalastele oluline ja sajanditeks planeeritud ehitis peab valmima Venemaalt tulnud raha toel, selles tihkaksin ma aga kahelda küll.

8.        Kui juba, siis peaksime sellise asja ikka omaenese jõududega üles ehitama. Usukauge inimesena olen minagi oma tagasihoidliku annetuse selle ehituse heaks teinud. Mul oleks hea meel olnud, kui Eesti kodurahu parandamisest hooliv Andrus Ansipi valitsus oleks lepitust otsinud ja leidnud võimaluse selle ehitise valmimist ka riigi poolt toetada.

9.        Samas. Paar kuud tagasi käisin Oxfordis konverentsil, mille pealkiri oli “Kuidas religioossete ehitiste sekulariseerimine transformeeris 16. – 19. sajandil Euroopa raamatukogusid”.

10.     Põhiline elamus konverentsilt oli taaskordne kinnitus sellele, kuidas reformatsioon, valgustusaeg, ilmalikustamine on need inimkonna mõtlemises toimunud põhimõttelised muutused, mis on viinud teadusliku maailmakäsitluse prevaleerimiseni ja sellise ühiskonnakorralduseni, milles praegu õhtumaades elame.

11.     Muljetavaldav on näiteks see, et Šveitsis sulges riigivõim 1640-nendatel ja järgnevatel aastatel suurema osa kloostreid, andis raamatud koolidele ja ruumid õppeasutustele.

12.     Teine massiline laine religioossete hoonete ilmalikku kasutusse andmiseks leidis aset Napoleoni ajal.

13.     21. Sajandi Eestis on võõristav kuulda plaanidest anda ühiskonna rahade eest ülalpeetud ja mitmel korral taastatud Niguliste kirik tagasi religioossesse katusesse.

14.     Nii küsiksingi: austatud abilinnapea Eha Võrk:

1.                   Kas Niguliste kiriku tagastamine kirikule on jätkuvalt päevakorral?

2.                   Kas oleks võimalik teha arvutused ülekantuna tänastesse hindadesse ja näidata kui palju on kulutatud ühiskonna raha selle kiriku mitmel korral taastamisele ja ülalpidamisele?

3.                   Milline oleks kiriku ülalpidamise püsikulu?

4.                   Millisena võiks ette kujutada kirikule tagastatud Niguliste kasutamist muuseumina ja kontserdipaigana, nii nagu see toimub praegu.

15.     Paluksin nii suulist kui kirjalikku vastust.

Andres Kollist

31.05.2012